Punane 1905. aasta Eestis algas Vene revolutsiooni kajana tööliste streikidega jaanuaris ning lõppesid suure tulelõõmaga detsembris, mille käigus põletati ja rüüstati kokku 160 rüütlimõisat. Nädalaga (12.-20. detsembrini 1905) põletati ja purustati Põhja-Eestis üle 100 mõisahoone, neist 70 Harjumaal. Hävitustöö tabas ka paljusid viinavabrikud ja kõrtse. Mõisate põletamise plaan küpses 11. detsembril Volta koosolekul. Hans Pöögelmann olevat kutsunud üles "läti keelt kõnelema", vihjates Lätis juba alanud mõisate põletamisele. Juba samal ööl ja järgmisel päeval asusid tööliste salgad Tallinnast teele, et mõisad kui "tagurluse kants" ära hävitada.

Üheks mässu keskuseks kujunes Kohila, kuhu suundus Tallinna tööliste esimene rühmitus. 12. detsembri õhtul korraldati Kohila vallamajas suurem nõupidamine, millest võtsid osa ka Kohila puupapivabriku töölised ja kohalikud talupojad. Kohtulaua kohal lehvis punane lipp ja maskides linnamehed kihutasid rahvast üles mõisaid põletama ja mõisnikke hävitama: "Täna teeme jaanituld!" Pärast koosolekut jagunes rahvas kolme salka ja asus tegutsema. Kohila mõisnik võeti vangi, mõisavalitseja pääsenud naiseriietes põgenema. Kohila raudteejaamas lükati ümber ja süüdati kaks Tohisoo mõisa piiritusevagunit, mille kõrged leegid loitsid kui märguanne. Järgmisel kahel päeval purustati suur osa Kohila ja Rapla ümbruse mõisu. Hageri kiriku juures sattus mässajatele peale Tallinnast saadetud karsitussalk. Tragunid raiusid mõõkadega surnuks 17 inimest. 14. detsembril koondusid ümbruskonnas liikunud mässajate salgad Raplasse, kokku 700-800 meest. Raplast liiguti edasi kolmes jaos: Läänemaale ning üle Järvakandi ja Kehtna Pärnumaale. Kohalikud talupojad rüüstasid ja põletasid mõisu veel mitu päeva.