1670. aastate lõpuks oli Rootsi riigikassa tühi ja majandus kurnatud sõjast Taani ja Brandenburgiga. Olukorra parandamiseks alustas Karl XI ulatuslikke reforme, millest suurima mõjuga oli 1680. a Riigipäeva otsusega algatatud reduktsioon ehk aadlile läänistatud mõisate taasriigistamine.

Reduktsiooni läbiviimiseks seati ametisse suurte volitustega reduktsioonikomisjonid, kelle tööna tagastati riigile Eestimaa kubermangus kokku 54 % adramaadest, sealjuures Harjumaa 155. mõisast redutseeriti 83.

Reduktsiooniga kaasnes riigistatud maade mõõtmine ja kaardistamine, vakuraamatute sisseseadmine redutseeritud mõisates ning talurahva pärisorjusest vabastamise taotlus.

Balti aadlike seas põhjustas reduktsioon suurt vastumeelsust ning varjatud vaenu Rootsi riigi vastu, mida Põhjasõja ajal kasutas ära Peeter I. 1710. a lubas Venemaa aadlikele nende mõisad restitutsiooni korras tagasi.