Jüriöö ülestõus on üks olulisemaid sündmusi Eesti ajaloos. Ülestõusu on nimetatud ka "Harju mässuks", ehkki see haaras ka teisi Eesti piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad. Ometi oli Taanile kuulunud Harjumaal ülestõusu sündmustikus keskne koht. Ühe põhjusena võib esile tuua mõisate rajamise. Harju-Viru tollasest 23. teadaolevast mõisast asus 21 Harjumaal. Vaenulikult suhtusid eestlased ka suurte maavaldustega
Padise kloostrisse, mille ehitustööd ja maksud olid rahvale raskeks koormaks. Jüriööl, 23. aprillil 1343 Harjus alanud ülestõus tabas ootamatult mõisu ja kirikuid. Hästi kindlustatud Padise klooster vallutati ja põletati maha. Eluga pääsenud sakslased põgenesid Tallinna, mis oli varsti ainuke võõrvõimust vabastamata koht Harjumaal. Tallinna piiranud eestlaste vägi sai 14. mail orduväelt lüüa. Ülestõusu teise laine tähtsamad keskused Harjus olid Varbola ja Loone (Lohu) linnused. Preisimaalt saabunud Saksa ordu abivägede ees olid aga needki sunnitud alistuma. Ülestõusu verise mahasurumise järel nimetati Harjut "tühjaks ja mahajäetud maaks".