Harku mõis on seotud Eesti ajaloo ühe olulisema pöördepunkti - Põhjasõjaga, mis Eesti aladel vältas 1700-1710. Aga enne kui Harku sai ajaloosündmuste näitelavaks, puudutas Harjumaad ka esimese sõjaaasta suurim sündmus - Narva lahing, kus Rootsi armee juhtimisel lõi rohkem kui kolmekordses ülekaalus olnud venelasi. Oktoobris 1700 Pärnust Tallinna kaudu Narva alla marssiv Karl XII vägi läbis Harjumaal Nissi, Keila, Jõelähtme ja Kuusalu.

Kümne aasta pärast oli sõjaõnn täielikult pöördunud ja venelased asusid augustis 1710 Tallinna piirama. Vene sõjaväe juhataja kindralleitnant Rudolf Felix Baueri peakorter seati sisse Üxküllide käes olnud Harku mõisas. 29. septembril 1710 kirjutasid Rootsi garnisoni, Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna esindajad siin alla alistumislepingutele. Aadli jaoks oli üheks kapitulatsiooni põhitingimuseks restitutsioon ehk redutseeritud mõisate tagastamine - ja seda neile ka lubati. 1726. aastaks oli Harjumaal 57 redutseeritud mõisast riigi kätte jäänud ainult 5. Nii löödi Harkus rootsi ajale hingekella ja algas vene aeg, mis kestis Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni 1918. aastal.