Vaata lisaks dokumente:

Kindralkuberneri manitsuskiri Eestimaa talurahvale

Mahtra sõjas osalenute karistusmäärad

Mahtra mõisas 2. (14. ukj) juunil 1858 toimunud ülestõus oli 1858. a Põhja-Eesti talurahvarahutuste keskne sündmus. Ärevus kasvas juba kevadel seoses 1856. a talurahvaseaduse väljakuulutamisega, mis pidi toimuma 20. aprillil piduliku jumalateenistusega kõigis kirikuis, kuid asendati seaduse vallatalitajatele kätteandmisega kihelkonnakohtuis. Maad võtsid umbusk ja kuulujutud, erilist pahameelt põhjustas asjaolu, et teokoormisi tuli täita endises ulatuses. 19. mail keeldusid Pahkla mõisa talupojad abiteo korras tööle ilmumast, maikuu lõpuks oli vastuhakke juba 18 mõisas Viru-, Järva- ja Harjumaal, Tammiku ja Tuhala mõisa talupojad kogunesid Toompeale õigust nõudma. Mõisnike nõudel saadeti rahutuste piirkonda kaks roodu sõjaväge. Eriti karmilt kohtlesid karistussalklased talupoegi Habajal ja Ojasool, pekstes 50 vitsahoobiga tõrkujate seljad veriseks. Seejärel suundus pool roodu (50 soldatit 2 ohvitseri juhtimisel) Mahtra mõisa, kus talupojad keeldusid sõnnikuveost. Mahtra mehed saatsid appikutse naabervaldadesse ja nõnda kogunes 2. juuni hommikul Mahtrasse 700-800 kaigaste, kootide, vikatite, hangude, kirveste jm käepärasega relvastatud talupoega. Sõdurid piirati ümber ja aeti käsikähmluse järel põgenema. Surma sai üks ohvitser, haavata 13 sõdurit, Mahtra mõisale pandi tuli otsa. Talupoegadest sai "sõjas" surma 7 ja haavata 14, kellest 3 hiljem suri.