Esilehele Tagasi Edasi

Maareform

Välju
 
Teave Mõisaelu Ajaloosündmused



 


EESTI MAAREFORMI SEADUS

(Eesti Asutava Kogu poolt vastu võetud 10. oktoobril 1919)

 § 1. Riikliku maatagavara loomiseks võõrandatakse riigi omanduseks kõik Eesti vabariigi piirides olevad mõisad ja maad, mis Balti Eraseaduse (1864. a. väljaanne) § 597. tähendatud, ühes kõigi nende päraltolemiste ja kõlbuliste põllumajanduselise inventaariga, olgu viimane mõisa omaniku, pidaja või rentniku päralt.

 § 21. Esimestena saavad maad: 1) kodanikud, kes Eesti vabastussõjas väerinnal iseäralikku vahvust näidanud; 2) sõdurid, kes vabastussõja võitlustes vigastatud; 3) vabastussõjas langenud sõdurite perekonnad; 4) sõdurid, kes vabastussõjas tegevusest vaenlase vastu osa võtnud, silmas pidades tegevuse kestust.

 § 23. Võõrandatud mõisate metsad ei tule mitte jagamisele, vaid jäävad riigi omanduseks.

 

 


Eesti Vabariigi maareform oli üks radikaalsemaid terves sõjajärgses Euroopas. Mõisate jagamise lubadusega tagati Vabadussõjaks vajalik mobilisatsioon ning reformiga teostati eesti talupoja ammune unistus saada oma maa peremeheks. Kokku võõrandati Eesti Vabariigi heaks 874 rüütlimõisat, ühes 49 330 neis asunud hoonega. Võõrandati ka mõisate tööstusettevõtted: 225 viinavabrikut, 344 veskit, 74 saeveskit, 64 kivi- ja savitööstust, 18 meiereid, 7 õlletehast jne.
1925. a võimaldati siiski endistele rüütlimõisa omanikele tagastada kuni 50 ha koht, enamasti mõisasüda ja selle ümbrus.