Esilehele Tagasi Edasi

Klassitsism
( 19. sajandi esimene kolmandik )

Välju
Leheküljed Teisi näiteid Arhitektuuriperioodid



KOLGA

Kolga on põneva minevikuga paik. 1230. aastatest kuni 1519. aastani kuulusid Kolga maad Gotlandi Roma tsistertslaste kloostrile. 1581. a läänistas Rootsi kuningas Johan III Kolga ulatuslikud ja metsarohked valdused kuulsale väepealikule Pontus De la Gardiele. 17. saj II poolel sai mõisa omanikuks krahv Gustav Otto Stenbock, kelle järglaste käes püsis mõis 20. sajandini. Tänapäeval kuulub Kolga mõis taas Stenbockidele. Suur 2-korruseline, 3-korruseliste otsarisaliitidega paekivist peahoone ehitati mitmes järgus. Esialgne hoonestus sai tugevalt kannatada Liivi sõjas ning lammutati uute ehitustööde käigus. 1642. a valminud kivimajast pärineb arvatavasti osa keldriruume. Peahoone põhiosa valmis 1765-68, millele 1820. aastail lisati klassitsistlikud risaliidid tiibadel ning kõrge portikus. Joonia sammastele toetuval kolmnurkfrontoonil on Stenbockide vapp. Hoone sisekujunduses on säilinud mõningaid barokseid elemente. Mõisaansamblile annavad eriti stiilse ilme rohked kõrvalhooned ja neist ümbritsetud kaks õue.







Kolga mõis 1615. a. Goeteerise gravüür


Stenbockide vappepitaaf peahoone frontoonil.
Foto P. Säre