|
RAIKKÜLA
Raikküla
mõisa ümberehitusele andis ajendi 1817. a toimunud põleng.
Ja ega Georg von Staal ei saanud jääda maha vendadest
Gideonist Hõredal ning Ernstist Inglistel.
1819-1820 taastatud hoonest sai üks küpsemaid klassitsistliku
ehituskunsti näiteid Eestis. Kõrge sokliga ühekorruselise
peahoone fassaadi dominant on imposantne kuue joonia sambaga
portikus. Väga meisterlik stukkdekoor ehib nii fassaadi
kui interjööre. Finantsraskustesse sattus ka G. von Staal
ning müüs mõisa 1823. a Vene rahandusminister Kankrinile.
1847. a läks mõis sugulussidemete kaudu Kuramaalt pärit
ja loodusteadlasena tuntud Alexander
von Keyserlingi valdusse. Erakordselt intensiivne
oli Raikküla kultuurielu. Siin harrastati muusikat, võõrustati
tuntud teadlasi, kirjanikke ja riigitegelasi. Läbi aegade
kuulsaim külaline Raikkülas oli Preisi saadik Venemaal Otto
von Bismarck, hilisem riigikantsler. A. von Keyserling
rajas 1881. a Raikküla parki ühe esimestest kiviktaimlatest
Eestis (kohapeal tuntakse seda "lillemäena").
|
