|
MAARDU
Maardu on
üks varasemaid esinduslikke mõisaansambleid Harjumaal. 1663.
a sai mõisa omanikuks Riia kuberner Fabian von Fersen,
kes alustas seal hoogsat ehitustegevust. Kahekorruselise
peahoone vanema osa on projekteerinud arhitekt Jacob
Stael von Holstein 1660. aastail järgides itaalia arhitekti
Andrea Palladio põhimõtteid ja Hollandi eeskujusid.
Maarduga sarnase põhiplaaniga palladionistlikud lossid on
ka Palmse ja Aa mõisahooned. Kahekorruseline
sümmeetriline kõrge sokli ja kelpkatusega hoone esifassaadi
kahe otsarisaliidi vahele jääb terass, tagaküljel eendub
tugevalt keskrisaliit. 1726. a kirjelduses on mainitud nikerdustega
peaust, lohekujulisi veesüliteid, esimese korruse esindusruumides
kiviparketti, maalitud uksi, lõuendiga kaetud lagesid, kahte
kaminat jne. 18. saj kõrvalhoonetest on säilinud ait ja
kolmeavalise kaaristuga tall.
19. sajandil on hoonet laiendatud tiibehitistega (sh talveaed),
interjööris on kolm historitsistlikku kahhelahju, kuue ruumi
lagesid ehivad meisterlikud ornamentaalsed maalingud. Tallinna
lähedus tegi Maardust ihaldatud valduse. Paljude kõrgete
külaliste seas on siin peatunud ka Peeter I. Aastail
1729-43 oli mõisaomanik kindral Hermann Jensen von Bohn,
kelle laenatud 3900 rubla kattis lõviosa esimese eestkeelse
Piibli (1739) väljaandmiskuludest. Oma Maardu, Jägala
ja Raasiku mõisa maadel asutas ta 16 külakooli. 1993.
a ostis mõisa Eesti Pank.
|
Foto
P. Säre
