HARKU

Harku mõisa on mainitud juba 1371. a, keskajal kuulus see ordule nagu ka Keila mõis. 1710. a sõlmiti pooleliolevas härrastemajas nn Harku rahu. Mõisahoone rekonstrueeriti 1778-81 ja 1875. Tallinna lähedus tagas mõisale väärikuse ja jõukuse. 19. saj algul võrdles J. Chr. Petri hooneterohket Harku mõisa väikese linnaga. Ungern-Sternbergid, kellele Harku mõis kuulus, olid 19. saj keskpaiku Eesti suurimad maavaldajad. Peahoone esist avarat väljakut piiravad 18. saj ehitatud tall-tõllakuur ja ait. Kõrgete astmikviiludega laudad ja tallid pärinevad 19. saj lõpust. Ainulaadne on neogooti dekoratiivtornidega kasvuhoone tugimüür. Kunagised arvukad pargimonumendid ja sillad on hävinud.