|
LOHU
Mõis
on välja kasvanud 1620. a rajatud veskikohast. Varasemast
hoonestusest on säilinud 18. saj I p 1,5-korruseline poolkelpkatusega
barokne kivihoone, hilisem valitsejamaja. 1779. a ostis
Lohu mõisa
Otto Wilhelm von Krusenstern, kelle algatusel hakati
välja ehitama uut mõisakeskust. Kahekorruseline härrastemaja
pärineb 18. saj lõpust, ajast mil barokse laadi kõrvale
ilmusid klassitsismi mõjutused. Gootipärased detailid fassaadil
lisandusid 1880. aastatel. Hoonel on võlvitud soklikorrus,
avar vestibüül ja teisel korrusel valgusrikkad hinnalise
sisekujundusega esindusruumid. Korrapärase planeeringuga
park rajati 18. saj II poolel. Keila jõe ääres asuvat mõisaparki
ehivad 19. saj lõpust pärinevad neogooti sillakesed.
Lohu peahoone neogooti stiilis sillaga.
Foto P. Säre
|
