Kuulsaid mõisnikke
|
|
|||||
| ALEXANDER von BENCKENDORFF (1781-1844) | ||||||
 |
Lugematu
arv balti aadlikke tegi karjääri Vene sõjaväes ja poliitikas, kuid
üks enim Vene riigi saatust mõjutanud suurmehi nende seast on kindlasti
Alexander von Benckendorff. Tema silmapaistev tõus sai alguse keiser
Paul I tiibadjutandi ja soosikuna. Napoleoni-vastase sõja
ajal 1812. a tõusis ta kindralmajoriks.1825. a osales Benckendorff
dekabristide ülestõusu mahasurumisel ja nende süüasja juurdluskomisjonis.
Järgnevalt
sai temast tsaar Nikolai I tagurliku sisepoliitika üks olulisemaid
kujundajaid.
|
|||||
|
1826-44 juhtis Benckendorff Tema Keiserliku Kõrguse Isikliku
Kantselei kolmandat osakonda, mis loodi poliitilise jälitus-
ja juurdlusorganina revolutsioonilise liikumise ja igasuguse teisitimõtlemise
vastu. Benckendorffist sai sisuliselt kurikuulsa Vene salapolitsei
rajaja, 1831. a kuulus ta ka Riiginõukokku. 1827. a sai Benckendorffist
Keila-Joa,
Käesalu ja Meremõisa omanik. Erinevalt Benckendorffi
süngest rollist Venemaa ajaloos kaunistab tema ehitatud Keila-Joa
mõis Eestimaad tänaseni. |
||||||
