PONTUS De la GARDIE (1520-1585)

Prantsusmaalt Languedocist pärit Rootsi väejuht. Noorest Pontusest pidi saama vaimulik, kuid ta valis sõjaväelise karjääri. 1559. a astus ta Taani teenistusse ja võitles Põhjamaade 7-aastases sõjas. 1565. a langes P. De la Gardie rootslaste kätte vangi ja läks üle Rootsi teenistusse. Järgnes Johan III soosing ning kõrge positsioon diplomaadi ja väejuhina. 1574 nimatas kuningas ta Liivimaa asehalduriks ja 1581 kuberneriks, 1583 aga riiginõukogu liikmeks. 1580-83 juhatas P. De la Gardie Liivi sõjas edukalt Rootsi vägesid, sundides Venemaa Pljussas vaherahu sõlmima. Kaks aastat hiljem, pidades venelastega läbirääkimisi vaherahu pikendamise üle, uppus ta Narva jõkke. Maetud Tallinna Toomkirikusse. 1581. a läänistas Johan III P. De la Gardie'le Kolga mõisa. P. De la Gardie pani aluse võimsale suguvõsale, mille liikmed mängisid suurt rolli Rootsi ajaloos ning olid ühtlasi ka suurmaavaldajad ja mõisaomanikud Eestis. P. De la Gardie pojatütar abiellus krahv Gustav Otto Stenbockiga, kelle pärijate käes püsis Kolga mõis Eesti Vabariigi maareformini, mõisasüda aga veel pärast sedagi.