|
ALFRED KALM (1883-1959)
Aastasadu olid saks ja mõisnik peaaegu sünonüümid ning eestlasest
mõisnik oleks kõlanud sama võimatult kui kuum jää. Olukord muutus
19. saj keskpaiku, kui ühes talude päriseksostmisega kerkis esile
jõukaid eestlasi, kes pantisid või rentisid mõisa. 1869. a anti
Eestimaal mõisate omandamise õigus vabaks ning esimese eestlasest
talupojana sai rüütlimõisa omanikuks Tõnu Walk, kes ostis
1870. a kaks mõisa Virumaal ja seejärel Jõelähtme mõisa Harjus.
Uued võimalused tekkisid segastel I maailmasõja ja revolutsioonipäevil.
|