Kuulsaid mõisnikke
|
A.
von Keyserling. |
|||||||
| ALEXANDER FRIEDRICH von KEYSERLING (1815-1891) | ||||||||
 |
Krahv
Alexander von Keyserling, loodusteadlane, haridus- ja poliitikategelane,
sündis Kuramaal. Õppinud 1834. aastast Berliini ülikoolis loodusteadusi,
kaitses ta samas 1842. a doktorikraadi. Aastail 1841-50
oli Keyserling Vene riigiteenistuses ja täitis valitsuse määramisel
mitmesuguseid teaduslikke ülesandeid, võttes osa mitmest tähtsast
uurimisreisist: Uuralisse koos R. I. Murchisoni ja E.
Verneuil'ga (1841) ja Petšooramaale
koos Paul Theodor Krusensterniga (1843).
|
|||||||
|
Tema 1845.-46. a avaldatud tööd paleoloogiast ja geoloogiast
said neis teadusharudes Venemaal põhjapanevaiks, tema seisukohti
peetakse üheks evolutsiooniteooria eelkäijaks. Keyserling oli
mitme teadusseltsi sh Vene Teaduste Akadeemia ja Õpetatud Eesti
Seltsi liige. Seltskondlikult kandis ta alates 1843. a kammerjunkru
ning 1859. a kammerhärra tiitlit. |
||||||||
