ALEXANDER FRIEDRICH von KEYSERLING (1815-1891)

1847 asus Keyserling Eestimaale oma naise kaasavarana saadud Raikküla mõisa. Ta jätkas siin teaduslikke uurimisi ja võttis agaralt osa aadliomavalitsuse tegevusest. 1857-62 oli Keyserling Eestimaa rüütelkonna peamees, aastaid tegutses ta maanõuniku ja Eestimaa Põllundusühingu esimehena. Tartu õppekonna kuraatorina (1862-69) andis Keyserling olulise panuse Tartu ülikooli arengusse. Samaaegselt pööras ta suurt tähelepanu mõisa majandamisele ja talupoegade elujärje parandamisele. Juba 1853. a olid kõik Raikküla 88 talu viidud üle raharendile. Oma talupoegade seas saavutas A. Keyserling suure poolehoiu ning 1858. a, kui pärast Mahtra sõda kõik ümberkaudsed mõisnikud põgenesid Tallinna kaitsvate müüride vahele, ei pruukinud krahv enda ega oma pere pärast muret tunda.

Raikküla oli elava kultuurielu ja Keyserlingi sädeleva vaimu tõttu laialt tuntud. Mõisat külastasid paljud tuntud literaadid, teadlased ja riigitegelased. Viimaste seas on tuntuim tollane Preisi saadik Peterburis, hilisem saksa suurmees, riigikantsler Otto von Bismarck. Vanaduspäevil pühendas Keyserling palju aega aiandusele, mh rajati Raikkülasse teadaolevalt esimene kiviktaimla Eestis.