AUGUST FRIEDRICH FERDINAND von KOTZEBUE (1761-1819)

1800. a kevadel Venemaale tagasi pöördunud Kotzebue vahistati kui kahtlane poliitiline ja saadeti Siberisse. Saanud Paul I-lt armu, asus ta juhtima Peterburi saksa teatrit, pärast keisri surma aga siirdus taas Saksamaale.

1794. a abiellus Christina von Krusensterniga, kellele kuulus Järlepa mõis ning 1804. a eelmise õe Wilhelmine von Krusensterniga. Järlepa mõisa koduteatris etendanud Kotzebue mitmeid oma tükke, kaasates osatäitjatena ka mõisarahvast. 1807-1813 elas Kotzebue Vardi mõisas, arendades samas poliitilist tegevust, toimetades Napoleoni-vastaseid satiirilisi ajakirju Die Biene ja Die Grille. Kui Napoleon 1812. a Venemaale tungis, hoidnud Kotzebue Vardil pidevalt kahehobusetõlda põgenemiseks rakkes. Venemaa palgalise agendina hukkus Kotzebue 1819. a Mannheimis ühe saksa üliõpilase käe läbi.

Kotzebue tegi 1809. a Vardi mõisas algust kartulikasvatusega, aidates K. E. von Baeri andmeil tublisti kaasa selle uue põllukultuuri levikule Eestis. (Kotzebuega võiks olla seotud rahvajutt mõisnikust, kes kartulikasvatuse edendamiseks talupoegade seas seadnud päevaks mõisa kartulipõllule tugeva valve ümber, ööseks aga võtnud valve ära.) Kotzebuel oli kolmest abielust arvukalt lapsi. Neist on laiemalt tuntud Otto esimesest ja Aleksander kolmandast abielust. Otto von Kotzebue oli meresõitja ja maadeuurija, Aleksander von Kotzebue (1815-1889) oli maalikunstnik-batalist, kelle parimad tööd kujutavad Põhjasõja sündmusi, Suvorovi sõjakäike ja teisi vene relvadele kuulsust toonud lahinguid. Kotzebue peres Vardil olid koduõpetajaks Johann August von Hagen (1786-1877), kes hiljem sai tuntud muusikategelaseks Tallinnas, ning Carl Walther (1783-1867), hilisem maalikunstnik.