OTTO von KOTZEBUE (1788-1846)

Avastas mõlemal reisil kokku ligi 400 saart: Tuamotu, Marshalli ja Samoa saarestikus. Kotzebue järgi on nimetatud tema avastatud laht Alaska looderannikul. Mõlemast Kotzebue ümbermaailmareisist võttis osa anatoom ja zooloog Johann Fredrich Eschscholtz, Tartu ülikooli professor (1819) ja zooloogiamuuseumi rajaja. Ümbermaailmareisidest kirjutas Kotzebue kaks raamatut, mis tõlgiti ka saksa, inglise, flaami ja rootsi keelde. 1830. a läks Kotzebue I järgu kapteni aukraadis 42-aastasena tervislikel põhjustel erru. Edasine elu möödus peamiselt Triigi mõisas Kosel, kus ta kogus kuulsust ka põllumehena, olles üks kartulikasvatuse edendajaid Eestis. O. von Kotzebue on maetud Kose kirikuaeda.

Raamatus "Reis ümber maailma aastail 1823-1826" (e. k 1978) kirjutab O. von Kotzebue Tulemaa kohta:
Nõnda ei lase külm siin ka vaimul edeneda ning ometigi asub samal laiuskraadil, ainult põhjapoolkeral, mu armas Eestimaa, kus saab üpris mõnusasti elada, kus ma sündisin, kus mulle armsa naisolevuse näol mu elu suurim õnn osaks sai ning kus ma pärast üleelatud pingutusi loodan sõpruse ja armastuse sadamas välja puhata, kuni asun viimasele reisile, millelt tagasi ei tulda.