Kuulsaid mõisnikke
|
A.
J. von Krusenstern.
|
|||||
| ADAM
JOHANN von KRUSENSTERN (1770-1846) |
||||||
 |
Tulevane mereväeohvitser ja maadeavastaja sündis Hagudi mõisas.
Lõpetanud Mereväe Kadetikorpuse 1788 viis teenistus ta juba samal
aastal Vene-Rootsi sõtta (1788-90). Aastail 1793-99 täiendas Krusenstern
end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel
ookeanil.
Krusensterni elu kõrghetked möödusid esimese Vene ümbermaailmareisi juhatajana 7.VIII 1803-19.VIII 1806. |
|||||
|
Peale
suurriikliku vägevuse demonstratsiooni oli reisil ka palju muid
eesmärke. Laevade "Nadezhda" ja "Neva" meeskonnad tegid rohkesti
okeonograafilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi, uuriti süvavett
ja kirjeldati paljusid saari ja rannikuid. Ümbermaailamreisi tulemused
avaldati reisikirjelduses 1809-12 ja selle juurde kuuluvas atlases.
Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal
koostatud "Lõunamere atlas" (1823-26) oli oma aja parim. Sama
merereisi tegi Krusensterni käe all kaasa Otto
von Kotzebue. Aastal 1811 sai Krusensternist Kroonlinna
Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 1827-42 oli ta samas direktoriks.
1842. a omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse
Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845. a üks Vene Geograafiaseltsi
asutajaid. Kuulus meresõitja on maetud Tallinna Toomkirikusse,
Hagudisse on talle püstitatud mälestusmärk. |
||||||
