Esilehele Tagasi Edasi

Kuulsaid mõisnikke

Välju
 
Leheküljed Teisi mõisnikke

 



Tuulelipp Ohtus Kurselli initsiaalidega, 1769
Foto S. Tupits



CHRISTOPH HEINRICH von KURSELL (1722-1795)

Kursell pidi nüüd valima keisrinna käsu ja Preisi lipule antud vande vahel. Kui Friedrich II oli tagasi lükanud tema mitmekordsed errulaskmispalved, otsustas Kursell Berliinist lahkuda. Mees aga tabati Danzigis (Gdansk) laevalt ja toodi vahi all Berliini tagasi. 27-aastasele noormehele määrati deserteerumise eest eluaegne vangistus Spandau kindlusvanglas. Armuandmise lootused kadusid koos Seitsmeaastase sõja puhkemisega. Kurselli õde Gertrude oli see, kes venna vabastamise asja oma õlule võttis. Alles 1762. a, pärast audientsi Katariina II juurde, jõuti diplomaatilisi teid pidi Kurselli vabastamiseni. Kodumaale jõudis Kursell, kes oli oma 40 eluaastast ligi kolmandiku vangis istunud, juba hallipäise mehena. Legendaarse Spandau vangi võttis keisrinna Moskvas pidulikult vastu. Kursell nimetati nüüd Laadoga jalaväerügemendi ülemaks, tema karjäär lõppes 1771. a kindrali aukraadis. Kulutanud oma raha Ohtu ülesehitamiseks ning uhkeks eluks, pidi Kursell elu lõpus oma mõisa maha müüma ja leppima Seliküla mõisaga Läänemaal, kus ta ka suri.

 

SisukordAjaluguArhitektuurMõisnikudNimestikKaartÜlesanded