Tio! tohhin jutto aeda?
Wägga kartlik minno keel!
Kui sa minno juttud kulet,
Armastad sa siis mind veel?

Jaani öhto tulle juris
Näggin ma sind kiikme peäl,
Seal ma kuulsin mitto laulud,
Kuulsin sinno helde heäl

Kiikmest tuul sul töstis keiksed,
Mustad juuksed pärga peäl,
Römsa süddaga ma näggin
Sinno känna valge kael.

Pilliga siis koddo wiidi
Koio läks siis pois ja mees,
Minna üksi kiikme jures
Ollin suure murre sees.

Ei sa lainud minno meelest,
Ei mo südda jätnud sind,
Ja ma soowsin koik se ööse, Armastakse sinna mind!

Kuule Tio! mitto pääwad
Ütles sulle minno silm,
Et sa armsam minno meelest,
Kui se ello ja se ilm

Kuule Tio! kui sa mitte
Kät mul annad tõeste,
Ei mo silm siis nutta ennam,
Ei mul ennam paistab pääw.

Kui sa pead joulo pulmad,
Kirriksand siis mattab mind:
Ei sul polle römsad pulmad,
Surma kell siis wihkab sind.