Esilehele Tagasi Edasi

Kunstikogud

Välju
 
Leheküljed Teave Mõisaelu Ajaloosündmused

 

Vääna kunstikogu peeti 19. saj lõpus üheks Tallinna ümbruse suuremaks vaatamisväärsuseks. Lisaks maaligaleriile oli seal ka graafika-, gemmide- ja mündikogu, rääkimata rikkalikust raamatukogust.

 


Vääna kunstikogu. Foto ERM

 

 


Antiikajal alguse saanud kollektsioneerimine muutus Euroopas taas populaarseks renessanssi ajal. Suuremad maaligaleriid ja glüptoteegid (kivilõiketööde ja skulptuuride kogu), mündikabinetid ning kunstikambrid tekkisid 17. saj, eriti Itaalias ja Prantsusmaal.

Balti aadlikud said eeskuju eriti Saksa- ja Venemaa kunstikogudest. Innustust saadi välismaareisidest, mis aadlinoorukite seas muutusid väga populaarseks. Väärtuslikumad kunstikogud Eestis rajati majandusliku tõusu ajal 18. sajandi IV veerandil - Stackelbergide kogu Väänas ja Liphartide kogu Raadil. 18. sajandi lõpust kuni 19. sajandi lõpuni võib Eestis loendada üle 150 kunstikoguja, suurem osa neist mõisnikud.



Valkla maalikogu. Foto ERM