Jaspisest vaas Keila-Joal. 1768. a valmistatud inimesekõrgune vaas olevat maksnud 1,5 miljonit rubla. Vaas kingiti A. von Benckendorffile 1837. a Talvepalee tulekahju kustutustööde organiseerimise eest. Foto HMK

Valtu salong, 1900. Foto ERM

Vääna kollektsiooni asutajaks oli noor Peter Friedrich Dücker (1754-74), kes näiteks ühelt Itaalia reisilt tõi kaasa 140 maali. Suured plaanid kogu laiendamiseks olid Otto Magnus von Stackelbergil, kes ostis vanade meistrite maale ja graafikat, antiikesemeid jm oma rohketel reisidel. 1837. a Dresdenis oksjonile sattunud kollektsioonist ostis suurema osa ära Saksimaa valitsus Dresdeni galerii, antiigikogu ja ajaloomuuseumi jaoks. Osa kollektsioonist jõudis siiski Vääna, sh Raffaelile omistatud "Madonna lapsega". Väänas leidus ka hollandi, flaami, hispaania, prantsuse ja saksa meistrite töid. Teise maailmasõja ajal Eestist välja viidud kogust pärit töid on müüdud Sotheby oksjonil (1986), osa maale on Poznani Rahvusmuuseumis. Rikkaliku maali- ja antikviteetide kogu soetasid Keila-Joale Benckendorffid ja Volkonskid. Eriti rikkalikult oli seal esindatud 19. saj vene maalikunst, aga leidus ka itaalia kunstnike töid. Humala mõisniku Alexander von der Howeni (1802-87) kogus oli rohkelt töid 17. saj hollandi ja flaami maalijailt, kuid leidus teistegi Lääne-Euroopa 17.-18. saj kunstnike töid (saksa, prantsuse, austria, inglise). 1876. a pani A. von der Howen 38 maali oma kogust eraldi näitusena välja Tallinnas Provintsiaalmuuseumis. Oma kogust on Tallinnas korraldatud näitustele maale saatnud ka Uexküllid Kose-Uuemõisast. Mainimisväärsed kunstikogud olid Riisiperes, Harkus, Sakus ja mujalgi.