Vanasõnad
 |
Teave | |
Mõisaelu | |
Ajaloosündmused |
|
HARJUMAALT
|
|
|
Mõisavargus
pole patt.
|
Kuusalu |
| Kus härg teeb, sealt härg sööb. |
Rapla |
| Kui sa saksa, hunti ehk ussi näed, käib ikka külm värin üle keha. |
Harju-Madise ja Risti |
|
Mõisnikul
on ussi viha.
|
Rapla |
|
Saksa
viha ja miilituli on üks.
|
Harju-Madise ja Risti |
|
Paremb
on moisa kuera silitada kui lüüa.
|
Kuusalu |
|
Ära
noua moisnigult oigust ega hundikarjalt armu.
|
Kuusalu |
|
Saksa
laps ja rebase kutsikas on mõlemad väikselt ilusad.
|
Rapla |
|
Sandist
saab saksa kergest, aga saksast santi enämb nii kergest ei saa.
|
Kuusalu |
| Kes unustab emäkiele, sie unustab emä. |
Kuusalu |
|
Palju
saksale tarvis on: pista sõrmega silma, siis süda kohe täis.
|
Jõelähtme
|
| Kubja kepp ja kiltre malk, sie oli tiumehe palk. |
Risti |
|
Hunt
läheb minema, karu tuleb asemele. (Mõisavalitseja või kupja vahetumise
kohta.)
|
Rapla |
|
Pastor
on mõisniku suuvooder.
|
Rapla |
|
Hing
kuulub jumalale, pea keisrile, perse mõisnikule.
|
Kuusalu |
|
Saks
ja siga on üks. (Söövad talud ja vallad vaeseks; magavad kaua.)
|
Rapla |
| Mõisamehed mõnesugused: mõni ei taha tangusuppi, mõni ei katsu kapsaleent. |
Rapla |
|
MUJALT
EESTIST
|
|
| Mõisa köis, las lohiseb. |
Lüganuse |
|
Enne
kauvad hundid, siis mõisnikud.
|
Ambla |
|
Millal
lõpeb mõisatöö ehk millal kustub põrgutuli.
|
Suure-Jaani |
|
Valge
väljas, vart seljas; pime õues, piits peos.
|
Haapsalu |
| Põrguhaud ja saksa perse, kes neid jõuab täita. |
Wiedemann |
| Saksal sada kõhtu ja tuhat suud. |
Karja |
|
Tee
tööd ja maksa raha, maatükk jääb herrale.
|
Rakvere |
|
Üks
pastlamees peab üheksa saapameest toitma.
|
Vändra |
| Saks sõidab saaniga, talupoeg reega, mina kehva kelguga; takka tulen, ette lähen. |
Wiedemann |
|
Kurjal
herral kulda palju.
|
Viljandi |
| Rikas härra - vaene vald; vaene härra - rikas vald. |
Saarde |
| Mis saksale lubatud, on talumehele keelatud. |
Helme |
| Saksa sial ikka suuremad kartulad. |
Laiuse |
|
Mis
nüüd saksa haigusest rääkida: peer põigiti perses, kohe haigus käes.
|
Wiedemann |
| Saksa uni on sandi söömaaeg. |
Göseken |
| Tark, kes saksa, aga rumal, kes talupoega petab. |
Karja |
| Kui saksad surevad, õitseb tööinimese leivapaluke. |
Järva-Jaani |
|
Mõisahirm
on enam kui surmahirm.
|
Saarde |
| Mõisa au ja kassi näu - ühesugused. |
Ambla |
|
Suure
saksa suud ja pisukese lapse perset ei või mitte uskuda.
|
Vändra |
|
Küla
kiidab, mõis laidab; mõis kiidab, vald laidab.
|
Viru-Nigula |
|
Kes
korra mõisa vett juua saanud, see om kui konn mätta otsas.
|
Viljandi |
|
Kubjas
mõisas kuningaks, saks jumalaks.
|
Järva-Jaani |
|
Laisast
saab hea kubjas ja vargast hea rehepapp.
|
Kirbla |
|
Üks
vaks, üks saks.
|
Göseken |
|
Saksa
keel ja hõberaha käib kõik maailma läbi.
|
Wiedemann |
|
Saks
oli see talupoja kurat ja kerguõpetaja ta jumal.
|
Karja |
|
Saksaga
kohut käia või seaga võitu joosta on üks kurat puhas.
|
Karja |