Veskitest vabrikuteni

Paljud mõisad said alguse endistest veskikohtadest (Keila-Joa, Vasalemma jt). Veskid omakorda olid mõisatele kindlaks sissetulekuallikaks. Ajapikku hakati veejõudu veskites peale jahvatamise kasutama ka laudade saagimisel, riide vanutamisel, vase tagumisel jne. 1580. a-il töötas saeveski Kolga mõisas Pudisoo jõel. Sada aastat hiljem mainitakse saeveskit Alavere mõisas Vetlas Jägala jõel. 1801. a oli Harjumaal juba 9 saeveskit.

Mõisatega on seotud ka muude tootmisharude väljakujunemine. Mitmel pool paerikastel aladel rajati lubjaahjud, rääkimata kivimurdudest. Esimest klaasiahju Harjumaal mainitakse 1776. a Ravila mõisas. 1780 alustas Kuusikul tööd vaseveski, kus peale vase töötlemise valmistati ka naelu. Kuusiku mõisas tegutses edukalt ka tärklisevabrik, mille toodang (tärklis ja puuder) turustati peamiselt Tallinnas. 18. saj lõpus kasvas kiiresti viinaköökide arv. 19. saj algul oli oma viinaköök 4/5 mõisatest. Viinapõletamisest saadud raha jätkus nii luksuslikuks eluks, uute mõisahoonete ehituseks kui ka kapitaliks tootmise arendamisel.