Vabrikud

1827. a pani Carl Friedrich Rehbinder aluse õlletootmisele Sakus, millest kasvas ajapikku välja suur õlletehas. Kui telliste põletamine oli mõisates üsna levinud, siis mainimata ei või jätta, et Munalaskme mõisas pandi 1850. a. tööle drenaazhitorude valmistamise press - üks esimesi Eestis. Turbatootmise käivitanud Ohtu mõis esines oma näidistega koguni 1882. a Moskvas tööstusnäitusel. 1879. a alustas tööd Järvakandi mõisa klaasiahi, mille ehitas klaasimeister Johan Runge. 1884. a töötas selle juures 18 töölist. Vajalik liiv saadi kohapealt, puud mõisa metsast, lubi toodi Raikkülast, sütt põletati ja jahvatati kohapeal. 1845. a on Räpinast pärit Peeter Verrevson pannud Klooga veski tööle paberiveskina. 1893. a rajati Kohila mõisa saeveski juurde puupapivabrik. 1899. a, kui valmis kitsarööpmeline raudtee, asutati tootmise laiendamiseks AS Koil, kuhu tõmmati kaasa teisi kohalikke mõisnikke ja Scheeli pank Tallinnast. 1900. a töötas Kohila vabrikus juba 80 töölist. 1907 valmis vabriku paberiosakond, aasta varem oli aktsiaseltsist saanud mõisa omanik.