|
Mõiste
|
Seletus
|
|
friis
|
hoone seinapinda kaunistav või liigendav reljeefne horisontaalvööt.
Levinumad antiiksed friisimotiivid on palmett, akantus, meander jt,
keskajal kasutati kaar-, sik-sak-, hammas- jm friise. |
|
frontoon
|
dekoratiivne viil antiikarhitektuuris. Alates renessansist kasutati
fassaadi eenduvate osade (risaliitide), akende ja uste kaunistamiseks.
Frontoon ehiti sageli skulptuuride või muu dekooriga. Kuju järgi eristatakse
kolmnurk-, murd-, astmik-, segment- jm frontoone. |
|
kapiteel
|
samba, piilari või pilastri ülemine, kaunistatud osa ("pea"), millele
toetub kaar, võlv või tala. Klassikalised kapiteelivormid - dooria,
joonia, korintose - kujunesid välja Kreeka antiikses templiarhitektuuris,
Roomas lisandus komposiitkapiteel. |
|
karniis
|
S-kujulise ristlõikega (laiemas tähenduses ka muu profiiliga) horisontaalne
ehisliist. |
|
konsool
|
seinapinnast eenduv tugi, millele toetub rõdu, skulptuur, katus, frontoon
vms. |
| petik |
ehk
petikni, lame dekoratiivne ni, mis matkib
akna, ukse, ehisraamistiku vms kuju.
|
|
piilar
|
kõrgseina ja võlvide kandmiseks kasutatav, harilikult kandiline tugipost.
Erinevalt sambast puuduvad piilaril kapiteel ja baas. |
| portikus |
antiikarhitektuurist
inspireeritud pidulik sammaste ja frontooniga sissepääsuehitis, tavaliselt
hoone peasissekäigu ees |
|
risaliit
|
fassaadist täiskõrguselt eenduv hooneosa, mis oli harilikult rikkalikumalt
kaunistatud ning sageli frontooni ja eraldi katusega Eristatakse kesk-
ja külg-(nurga)risaliite. |
| sammas |
ehk
kolonn, ringikujulise ristlõikega püsttoend. Samba kolm põhiosa
on tüves, baas (millele toetub tüves) ning kapiteel.
Samba klassikalised vormid kujunesid välja Vana-Kreekas.
|
|
sokkel
|
hoone alusmüüri maapealne, sageli seinapinnast eenduv osa. Teises
tähenduses samba või skulptuuri postamendilaadne alus. |
|
stukk
|
kipsist, lubjast ja liivast segu, mis on kergesti vormitav ja kivistub
kiiresti. Kasutati dekoratiivdetailide (dekoori) valmistamiseks. |
|
|
|